.

Tahan leida selle õige tee. Nagu siis kui ma poole tunniga sain plaani kokku meisterdatud, et kuhu ma lähen ja mis ma teen....seiklus missugune. Aga ma ei jaga seda plaani, muidu rikub ära vms. Loodame. Ja eks näis. Eriti kui mees on jälle aafrikasse minemas, mul hea meel, et ta teab mis ta tahab teha ja kuhu minna ja kellele tagasi anda. Mul nii hea meel ka selle üle, et ta proovib nii palju endast anda. Oeh, kui sa vaid teaks mu südames toimub.

Tahan kunsti valda, kuidagi olen kunsti vallas olnud elu aeg, nüüd ehk peaks endast hakkama andma seda midagi. Kui kellelgi on vaja midagi kunsti vallas, andke teada. Mul on kogemusi vaja, nagu siin iga asja kohta.

Tahan korea keelt rääkida.

Tahan raha teenida, et ma leiaks rohkem inspiratsiooni kui mul tekib võimalus kohvikuid külastada ja sõpradele süüa teha. Oleks tore kui mul oleks võimalus normaalselt elada...

see sõna, parisienne, nii kentsik aga ilus ja voolis mulle pisikese filmikese sinust trammis seismas ja omaette naeratamas. Sa oled alati nii ilus olnud. Midagi mis iial ei kao.

Oeh, täna oli teatris jälle istumine, kahjuks pidin lahkuma enne teist istumist. Loodan, et nad ei pahanda. Halva ennetamine on alati hea, kas pole?

Aga homme saab nalja, eks näis kui palju hiiri ja muid elukaid teatri kontorist leiame. Saab toa puhtamaks ka, midagi mida on kaua oodatud. Pay As You Go ajal pidime hakkama saama ilma kõlariteta, nüüd Hotel Sorrento jaoks hangiti need, et olla kaasaegsemad, aga kontoris pole ruumi liikuda ja minu koristatud laud on taas kuhja all. Jeerum jeerum, nagu üksikmehed elaks seal. Hmm...iroonia missugune.

Lee on hea poiss, alles 19 aga juba resident stage manager, milline au ja kuulsus oma cv-sse panna. Aga pole ima ka, pole juba paar kuud ju magada saanud. Söömisest rääkimata.

Olgu, inimesed, lähen taas oma tööotsimise juurde..